Üleeile oli plaan ette võtta suurem matk. Juba bussipeatuses, asjad pakitud ja vaim valmis, tuli kõne meie hostilt, kes andis teada, et ilm läheb halvaks ja ta ei soovita meil minna (kuna see rada oleks sisaldanud jõgede ületamist ning suuri languseid ja tõuse). 

Mõtlesime, et ei taha ju kohapeal istuda ja otsisime teisest kandist ühe lihtsama raja ja hüti kus ööbida. Hitchisime linnast välja...no ei läinud nii libedalt kui ootasime, kuid tegelikult saime suhteliselt kiiresti peale. Roolis istus Grace, oma seitsmekümnendates, väga aktiivne tädi. Viis meid kenasti raja algusesse ja võtsimegi oma kotid selga ja minek. Rada, mis väidetavalt pidi olema "Easy", võttis korralikult läbi, nii kolm tundi üles mäge. Kuid asi oli seda väärt. Seal ootas meid hubane kivist majake suure küttekoldega. Kõik oli kenasti kuni me mõlemad öösel suure lärmi peale ärkasime - Äge tuul ja vihm. Eesti mõistes ikka äge äge.  Mõtlesime, et peame teisekski ööks sinna jääma. Ilmastik on väga isepäine ja muutub kiiresti. Kuid lõpuks vihm taandus ja mõtlesime, et tuulest saame jagu. Jõudsime õnnelikult alla.