Niisiis, k2isin matkamas.
Nelson Lakes National Park.
Esimene p2ev. L2ksime h22letades. Et linna serva saada s6itsime 20 km rattaga, suurte seljakottidega. Vahva! Kuid tundsin, kuidas selg ei olnud kotiga harjunud ja ratta peal natuke ebamugava nurga all.
Kyydi saamisega polnud probleemi. Esimese viie minutiga.Nii esimene p2ev oli vaja j6uda hytti, mis oli 1060 m. merepinnast. Kuid rada oli p2ris hea ja v6ttis kuskil 4 tundi. Tundsin ennast p2ris h2sti, kuid alaselg oli..ytleme, et kange :D
Teine p2ev : Alustuseks vaja t6usta 1700m k6rgusele. 3 tundi otse yles :D ja p2ris mitu j6e yletamist. Raske, aga ei midagi v2ga hullu. Teed ise oma tempo. Puhkasime hytis, kuid kuna k6ik oli j22s ja lumine, m6tlesime et seame sammud alla. Tagasi suvisesse kliimasse. Ees ootas 5 tundi laskumist.
Ja siis tuli raske osa..otse alla :D 1 tund, oli nii pingeline, et kui sellega l6petasime, tundsin et mu jalad on nagu sylt. Probleemiks oli see, et enamus rajast oli kivine. Kuid kivid oli lahti ja yks pisike libisemine, siis kukud.....kuni j6uad alla. Osa rajast (rada praktiliselt polnud, pead ise oma tee leidma) oli lumine. Kuid lumi juba sulas ja k6ik oli alt 66nes ja selle all oli kiht kive ja ringiga ei olnud v6imalik minna. Nii et l2bi lume ei tahaks vajuda... Lihastel oli nii tugev surve, loomulikult t2nu olukorra pingelisusele. Ja peale seda 4 tundi "jalutamist". Kogu aeg alla, sest laskumine oli 1500 m.
Kolmas p2ev: Jalad on niiii kanged. Lihased valutavad. :D 6nneks suht lihtne rada, vaja v2lja jalutada 4 tundi. Okei. L6una ja tagasi h22letama. Koju h22letamine polnud sugugi nii kerge, kuid teisest kyljest olen harjunud, et esimene auto mu peale v6tab, nii et tund aega ootamist oli juba p2ris kahtlane :D
Kui tagasi linna serva j6udsime olime juba p2ris v2sinud ja p2ikesep6lenud. Nyyd tuli veel 20 km koju s6ita, vastutuult :D Oeh.
